Värvide leidmine ajalehetrüki jaoks

Firmalogo värvitooni leidmine ajalehereklaami jaoks

Ajalehetrükk toimub tavalisest printeripaberist või ajakirja kriitpaberist erineva värvusega paberile ja seetõttu vajab ajalehereklaamis kasutatavate värvitoonide valimine kriitpaberireklaamist sootuks erinevat lähenemist. Enamik firmalogode värvitoone on välja mõeldud kriitpaberi jaoks - nende CMYK numbrid väljendavad värvitooni, mida me saame näha kriitpaberil. Kuna ajalehepaber on kollakas-hallika värvusega, siis tekib ajalehes trükivärvide ja paberi värvusete liitumine. Lisaks on ajalehepaberi pind trükivärvi rohkelt sisse imev, mistõttu trükivärvi rastripunktid suurenevad ajalehepaberil rohkem kui kriitpaberil ehk siis toimub värvitooni 10-15%-line tumenemine. Kui kujundaja neid fakte ei arvesta, on tulemuseks, et kriitpaberile kujundatud reklaami avaldamine ajalehes lõppeb reklaami ebaõnnestumisega, sest värvid on tumedamad kui oodati.

Enamasti on teada firmalogo värvide CMYK numbrid, mis on ette nähtud värvitooni saavutamiseks kaetud paberil. Värvihaldust ja paberite värviprofiile kasutades on meie eesmärgiks kaetud paberi CMYK numbrid teisendada ajalehepaberi CMYK numbriteks. Sellisel viisil muutuvad värvi numbrid, aga säilib värvitoon. 

Teisendust saab teha näiteks Adobe Photoshopis. Esmalt aktiveerime kaetud paberi värviprofiili tööruumiks (Edit - Color Settings - CMYK: ISOcoated) ja loome testpildi (File - New). Siis sisestame kaetud paberi CMYK värvinumbrid ja värvime testpildi selle värviga (Edit - Fill: Color). Siis teisendame testpildi CMYKist LABiks (Edit - Color: LAB). Ja leiame sellele värvitoonile vastavad LAB värvinumbrid. Järgmisena aktiveerime tööruumina ajalehepaberi värviprofiili (Edit - Color Settings - CMYK: ISOnewspaper). Ja teisendame LABis oleva testpildi edasi ajalehepaberi CMYKiks (Edit - Color: CMYK või Edit - Convert to Profile: ISOnewspaper). Nüüd vaatame CMYK värvi värvinumbreid (Edit - Fill), mida peame kasutama firmalogo värviks ajalehereklaamis.

Ajalehetrüki jaoks "puhtama" värvitooni alternatiivi leidmine

Ajalehetrükis on probleemne hoida läbi tiraazi ühtlasena värve, mis moodustuvad neljast CMYK summast - näiteks pruunid, tume-rohelised jms värvitoonid. Kuna need toonid moodustuvad neljast CMYK trükivärvist, siis kasvõi ühe trükivärvi väike kõikumine (tänu trükimasina punktikasvule) muudab värvitooni erinevaks. Probleem võimendub veelgi, kui trükivärvide punktikasvude suurused on erinevad. (Nii tegelikult ongi, sest ajalehe trükistandardis on lubatud punktikasvu norm +/- 4%, misjuhul on võimalik, et üks trükivärv on erinev +4% ja teine trükivärv on erinev -4% ning nende omavaheline erinevus on juba 8%). Seetõttu on ajalehetrüki jaoks mõistlik mitmest trükivärvist moodustuvate värvitoonide jaoks leida alternatiiv, mille korral esialgne värvitoon moodustuks soovitavalt kolmest ning veelgi parem kui kahest trükivärvi segust.

Selleks on vaja originaalvärvitooni: olgu selleks tumepunane C-5%, M-78%, Y-55%, K-24%.

Leiame Adobe Photoshopis sellele CMYK värvitoonile vastavad LAB väärtused. Värvi LAB väärtused on universaalsed ja trükimasinast sõltumatud, ning neid kasutame erinevate CMYK kombinatsioonide võrdlemisel.

Õigete LAB väärtuste saamiseks algsetest CMYK väärtustest tuleb Adobe Photoshopis töökeskkonnas aktiveerida ajalehe värviprofiil – ISOnewspaper26v4.icc. See tagab meile õige teisenduse CMYK-ist LAB-väärtustesse.



Color Pickeril klikkides avame värvimenüü ja sisestame CMYK väärtused (C:5 M:78 Y:55 K:24) ning saame LAB väärtused (L:36 a:46 b:30).



Nüüd peame CMYK väärtusi nii muutma, et LAB väärtused jääksid samaks. Näiteks C:28 M:100 Y:100 K:0.



See värv oleks juba hea, kuid puuduseks on siin see, et selles värvis on liiga suur osa kromaatiline (toon moodustub eranditult värvilistest trükivärvidest). Ajalehe jaoks on hea värvitoon on selline, kus suurem osa toonist on akromaatiline ehk tumeda värvitooni põhiosa moodustub mustast trükivärvist, millele värvilised trükivärvid annavad tooni. Värvitoonis C:28 M:100 Y:100 K:0 on akromaatiline osa 28 ehk värvitoonis on halli 28% ja muu on värvilisus. (See on GCR värviteisendus). Seega eemaldame Cyan trükivärvi täielikult ja sama osa eemaldame ka M ja Y, ning lisame eemaldatud osa K trükivärvile.



Saadav värvitoon on väga lähedase LAB väärtusega. Kahjuks ei asenda must trükivärv väga täpselt värviliste trükivärvide summat ja seetõttu ei piisa ainult lihtsast lahutamisest. Esmalt peame K väärtust muutes võrdseks saama L väärtuse (meil on see võrdne). Järgnevalt peame M ja Y väärtusi muutma nii, et a ja b väärtused muutuksid soovituks.



Saadud CMYK väärtustest saadav värvitoon vastab täpselt värvitoonile, mis saaksime algsete CMYK väärtustega, kuid seda värvitooni on kergem trükkida ja stabiilsena hoida.

LAB numbreid ei pea väga täpseks saama. Mõnede värvitoonide korral ei olegi võimalik saavutada kolme-kahe trükivärvi kombinatsiooni. Siis piisab, kui saavutada mõne CMYK-värvi täisvärv (100%) või maksimeerida musta (K) kasutamist. Kuna ajalehetrüki ISO12647 standardi järgi võib ühevärvi värvitoon trükis originaalist erineda deltaE 5 võrra, siis võib ka mitme-värvi lõppkombinatsiooni erinevus originaalist olla kuni 12. Värviviga deltaE arvutatakse valemiga: ruutjuur väärtuste erinevuste ruutude summast ehk SQR (L1-L2)2+(a1-a2)2+(b1-b2)2). Rohkem infot värviveast Wikis.

Lisaks Adobe Photoshopile saab alternatiivi leida ka programmiga ICC Tool.
Programmi allalaadimise back-up link.

16.03.2011 – Kroonpress, Elari Kingo